Teadlased väidavad, et degradeerunud elupaigad võivad haigusi õhutada ja mitmekesistada, kuna patogeenid levivad kergesti kariloomadele ja inimestele
Savipangad pildil Unsplash
Loomadelt inimestele levivad haigused kasvavad ja süvenevad, kui inimtegevus hävitab looduslikud elupaigad. Teadlased väidavad, et degradeerunud elupaigad võivad haigusi õhutada ja mitmekesistada, kuna patogeenid levivad kergesti kariloomadele ja inimestele.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatab, et loom on tõenäoliselt 2019. aasta koronaviiruse (SARS-CoV-2), COVID-19 edastaja, mis on nakatanud tuhandeid inimesi kogu maailmas ja survestanud majandust, tõenäoliselt globaalne.
WHO andmetel on nahkhiired kõige tõenäolisemalt SARS-CoV-2 edastajad. Kuid on ka võimalik, et viirus kandus inimesele teisest vahepealsest peremehest, olgu see siis kodu- või metsloom.
Koronaviirused on zoonootilised, mis tähendab, et need levivad loomadelt inimestele. Varasemad uuringud on näidanud, et raskekujuline äge respiratoorne sündroom (SARS) on kodukassidelt levinud inimestele, Lähis-Ida respiratoorne sündroom on aga muutunud dromedaaridest inimesteni.
“Seetõttu tuleks üldreeglina vältida toortoodete või alaküpsetatud loomsete toodete tarbimist. Toorest liha, värsket piima või toores loomaorganeid tuleb käsitseda ettevaatlikult, et vältida keetmata toiduga ristsaastumist, ”ütles WHO.
Avaldus tehti mõni päev enne seda, kui Hiina astus samme metsloomade kaubanduse ja tarbimise piiramiseks.
„Inimesed ja loodus on osa omavahel ühendatud süsteemist. Loodus pakub toitu, ravimeid, vett, õhku ja paljusid muid hüvesid, mis on võimaldanud inimestel areneda, ”ütles ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) metsloomade juht Doreen Robinson.
"Kuid nagu kõigi süsteemide puhul, peame ka selle toimimisest aru saama, et mitte üle pingutada ja põhjustada üha negatiivsemaid tagajärgi," lisas ta.
UNEPi aruanne „Piirid 2016 keskkonnamure tekkivatest probleemidest” näitab, et zoonoosid ohustavad majandusarengut, loomade ja inimeste heaolu ning ökosüsteemi terviklikkust.
Viimastel aastatel on mitmed tekkivad zoonootilised haigused üle kogu maailma jõudnud pealkirjade hulka, mis põhjustavad või ähvardavad põhjustada suuri pandeemiaid, nagu ebola, linnugripp, Rift Valley palavik, Lääne-Niiluse palavik ja zika viirus.
Selle aruande kohaselt on viimase kahe aastakümne jooksul esilekerkivate haiguste otsesed kulud olnud üle 100 miljardi dollari ja need võivad hüpata mitme triljoni dollarini, kui haiguspuhangutest oleks saanud inimpandeemiad.
Zoonooside esilekutsumise vältimiseks on hädavajalik käsitleda ökosüsteemide ja eluslooduse mitmekordseid ohte, sealhulgas elupaikade vähenemist ja killustumist, ebaseaduslikku kaubandust, reostust, invasiivsete liikide levikut ja üha enam muutusi kliimamuutus.
